Viimsi raamatukogu külastas raamatuaastal iga päev 700 inimest

Autor: Katre Riisalu, Viimsi Raamatukogu direktor

Kirjandus aitab luua sidet põlvkondade vahel ning raamatuaasta andis võimaluse seda märgata ja väärtustada.

Viimsi raamatukogu noorim lugeja oli raamatuaastal 2-aastane ja vanim 102. Neid ühendab miski väga oluline – raamat ja lugemishuvi. Nii nagu Viimsi valla elanikkond on vanuseliselt noor ja kasvav, on noor ka meie lugeja: 30% aktiivsetest lugejatest on lapsed ja noored kuni 16. eluaastani. Agaralt kasutavad raamatukogu 15–16-aastased – see on lootustandev märk.
 

Keskmine Viimsi raamatukogu külastaja on 42,5-aastane ning möödunud aastal eelistas ta lugeda eesti kirjandust. See näitab, et  lugeja hindab kodumaist ning otsib lugemisest nii äratundmist kui ka seost oma kultuuriruumi ja ühiskondlike teemadega. Lisaks peegeldab keskmise lugeja vanus aktiivsete tööealiste suurt huvi raamatukoguteenuste vastu, mis kinnitab, et raamatukogu on toimiv kohtumispaik kõigile põlvkondadele.

Aasta jooksul külastas raamatukogu üle 270 000 huvilise – see on 8% rohkem kui aasta varem. Iga päev astus uksest sisse 700 inimest ning keskmiselt 650 raamatut leidis tee lugemishuvilise koju – mõni neist loeti ühe õhtuga, mõni jäi saatma pikemaks ajaks.

Enim laenutatud raamatud

Aasta jooksul laenutati üle 210 000 teose – see ei ole pelgalt statistika, vaid tuhanded kohtumised lugudega, mis rändasid käest kätte ja leidsid tee kodudesse. Enim laenutati raamatuid jaanuaris ja novembris, aasta kõige pimedamal ajal ulatus laenutuste arv  ühes kuus 17  000 teoseni.

Enim laenutatud teos täiskasvanute hulgas oli Sven Mikseri „Vareda“ (151 laenutust), millele järgnes Urmas Vadi „Kuu teine pool“ (136). Pidevalt oli neil raamatutel järjekorras 60–70 inimest. Aasta lõpus lisandus laenutuste edetabelisse Toivo Tänavsuu „Kuidas dinosaurus arstiks õppis...“ .  Lasteraamatute  seas olid populaarsed Piret Raua „Tobias ja teine B“ (377 laenutust) ning Ilmar Tomuski „Kolmanda A kriminalistid“ (354), mis ka soovitusliku kirjanduse nimekirjadest läbi käivad.

Tõlkekirjanduse edetabelist leiab kaks kaasaegset prantsuse kirjanikku. Jätkuvalt on populaarsed Valérie Perrini kõik eesti keelde tõlgitud teosed, tema romaanidel on pidevalt järjekorras kümneid lugejaid. Teine populaarne autor on Katherine Pancol, kelle romaanid paeluvad ja kes on oma teostega laenutuste edetabelis kindlalt esindatud. Võib küll öelda, et nii eesti kui tõlkekirjandus on leidnud tee Viimsi lugejate südamesse.

Raamatuaasta keskpunktis on lapsed ja noored

Viimsi raamatukogus olid raamatuaasta keskmes lapsed ja noored. Märtsis alustas Beebiklubi, kus kohtuvad kord kuus kõige väiksemad Viimsi elanikud koos vanematega.  Beebiklubis räägitakse lapse arengust ja lugemise olulisusest ning antakse teemakohaseid lugemissoovitusi. Nii sünnib positiivne suhe raamatukoguga juba elu esimestel aastatel, enne kui laps ise lugeda oskab.

Lastele mõeldud suvelugemise programm oli läbi aegade edukaim: 101 last luges suve jooksul vähemalt viis raamatut, kokku loeti 1124 teost. Kogusime lastelt raamatutest nopitud  tarkuseterasid –  neist sündis „tarkuseterade viljapõld“. Lisaks kutsusime lapsi joonistama uusi kaanepilte oma lemmikraamatule. Valmis üle 200 töö, mis  kaunistasid septembris kooli alguse puhul raamatukogu aknaid. Suvel Viimsi Raamatukogu külastanud nimekas austraalia kirjanik Nat Amoore oli südamest liigutatud, saades kingituseks Viimsi lapse poolt oma raamatule joonistatud uue kaanepildi. Nii ei koosnenud suvi ainult päikesest ja rannast, vaid ka seiklustest raamatu lehekülgedel.

Esmakordselt tähistasime koostöös Viimsi koolidega septembris rahvusvahelist kirjaoskuse päeva. 8. septembril kogunes pea 140 kooliõpilast Põhjakonna treppidele koos lugema. See oli lihtne ja sümboolne hetk, mis kinnitas, et lugemine on ühine väärtus.

Soov pakkuda noortele pidevat sisukat tegevust viis uue koostööni Viimsi Noortekeskusega, mille tulemusena alustas sügisel Noorte raamatuklubi. Klubi ühendab 12+ vanuses noori ja pakub võimaluse eakaaslastega loetu üle arutada ning lugemissoovitusi vahetada.

Enamat kui raamatud

Raamatuaasta jooksul toimus 10 raamatuesitlust, 10 kohtumist kirjanikega ja 5 loengut raamatuajaloo ja lugemise teemadel. Kord kuus kogunes raamatuklubi VIIRA, mis tähistas raamatuaastal ka oma viiendat tegutsemisaastat. Suvel tõid rahva kohale nii „Minu Prangli“ raamatu esitlus kui kohtumine maestro Neeme Järviga. Kirjandus ei puhka ka suvel – vastupidi, ta leiab uusi sõpru.

Aasta jooksul võttis Viimsi Raamatukogus toimunud erinevatest sündmustest osa ligi 5000 inimest. Raamatukogust on saanud kogukonnakeskus selle kõige paremas tähenduses – koht, kus kohtutakse, arutletakse ja luuakse koos. See on nii loominguline keskkond, kus toimuvad õpitoad ja meisterdatakse, kui ka paik, kust saada vajalikku tuge ja nõu. Nii aitasid näiteks koostöös Hoolekandekeskusega toimunud diginõustamised eelkõige eakamatel digimaailmas kindlamalt toime tulla. Just taoline mitmekesisus teeb raamatukogust koha, mis ei ole ainult lugemiseks – see on asendamatu tugipunkt toimetulekul, õppimisel ja kogukonnana kasvamisel.

Katsetasime ka teistsuguste formaatidega. Nii tõi kevadel toimunud Viimsi valla virtuaalne kirjanduslik pereviktoriin vastuseid ligi 200 eri vanuses osalejalt.  See ei olnud pelgalt mäng, vaid ühine  kirjanduslik kogemus, mis sidus peresid ja põlvkondi ning näitas, et teadmised ja lugemislust käivad käsikäes.

Traditsioonilisematest ettevõtmistest pakkusid nii raamatukogu kui ka Viimsi Marketi külastajatele avastamisrõõmu raamatunäitused. Raamatuaastal saime inspiratsiooni Eesti Raamatukoguhoidjate ühingu (ERÜ) üleskutsest korraldada aastaringselt nii-öelda „tähestiku sündmusi“ - igal kuul oma täht, oma autorid ja lood. Pilkupüüdvad väljapanekud kõnetasid raamatukogu akende taga jalutajaid ja kutsusid sisse astuma.

Koostöös Hoiuraamatukoguga koguti Viimsi elanikelt aasta algul projekti „Anna raamatule uus elu“ raames ligi 3000 raamatut –  see on ilmekas näide raamatukogu tegevust läbivast vastutustundlikust ja säästlikust mõtteviisist.

Raamatukogu kasvab koos kogukonnaga

Aasta jooksul lisandus kogusse 3962 uut raamatut – keskmiselt kuus raamatut iga Viimsi elaniku kohta. See tähendab, et valik muutus mitmekesisemaks ja ajakohasemaks ning lugemisvõimalused paranesid kõigis vanuserühmades.

Raamatuaasta Viimsis näitas selgelt: raamatukogu ei ole lihtsalt raamaturiiulitega hoone. See on koht, kus sünnivad esimesed lugemiskogemused, kus noor inimene avastab iseenda mõtted ja maailmapildi, kus täiskasvanu otsib mõtestatust ja kus 102-aastane lugeja tõestab, et uudishimu vanust ei küsi.

500 aastat tagasi ilmunud esimene eestikeelne raamat pani aluse meie kirjasõna loole. Täna elab see lugu edasi igas laenutatud raamatus ja igas inimeses, kes selle avab.

Kui sa pole ammu raamatukogus käinud, astu sisse. Kohtume raamatukogus!